Automaatladu kaotab inimlikud eksimused

ERPLY laotarkvara peakonsultandi ­Martti Paju sõnul pakuvad nad automaatlao teenust, kus kaubad asuvad kliendi juures.

See tähendab, et vajadusel saab töötaja võtta toote, tuvastada selle ja panna tööks vajalikule puurile või treipingile, rääkis Paju lao­seisu aastakonverentsil. “Tundus, et kui klient tarbib ühtesid ja samu tooteid, siis tasub hoida neid tema juures,” märkis Paju. Sellest mõttest kannustatuna töötatigi välja uus lahendus.

Paju hinnangul ei maksa kliendita midagi arendada, sest muidu võib juhtuda, et kui toode on valmis, pole kliendil seda vaja. Idee tekitas klientides elevust ja leiti üks, kes oli nõus katsetama. “Efektiivsus on märgatavalt kasvanud ja klient on rahul, sest varasem kohmakas protsess on nüüd kiire,” ütles Paju.

Automaatlao kasutamiseks paigutatakse kliendi juurde kapi peale automaatlao seade. Tooted on markeeritud RIPD-kleepsu või riba­koodiga. “Tooted on viidud kliendi juurde, näiteks tootmistsehhi. Töötaja identifitseerib ennast, info jõuab Erplysse või töötluskeskkonda, toode tuvastatakse, võetakse automaatlaost välja ja kapi uks suletakse. Taustal luuakse automaatselt saateleht,” kirjeldas ­Paju automatiseeritud protsessi.

Ületellimiseks pole põhjust

Paju ütles, et klientide laoseis kippus suureks kasvama. Lattu osteti kaupu, ilma et kellelgi oleks täpset ülevaadet, mis laos on ja mida oleks juurde vaja. Lõppkliendile pakuti lahendust, mis aitab laoseisu paremini hallata. “Et müügivõimalust mitte maha magada,” märkis ­Paju. “Kui kliendil saab toode otsa, siis peaks ta seda tellima hakkama, aga meie oleme vajadusest ees ja täidame kapi õigete toodetega juba enne vajaduse tekkimist,” selgitas ta.  Automaatlaoga kaob seega kiirtarnekulu oht – kui toodet on vaja kiiresti tellida, on see kallim.

Lahenduse leidsid ka kohmakas dokumendihaldus ja töökorraldus. “Varem oli kauba tellimisel tegu ostutellimuse, müügitellimuse, saatelehe ja ostuarvega,” loetles Paju. Keerukas dokumentatsioon jääb automaatse laoga ära – ettevõte lahendab selle lao sisemiste liikumistega.

Välistatakse ka võimalus inimlikult eksida. Lisaks ei sõltu tootmisprotsess enam laohoidjast ega tema tööajast. “Kui tegu on kriitilise laovaruga, on kaubad  24/7 hankija kulul kliendi juures.” Paju sõnul pakutakse teenust tarneahela osana, mis sellistel tingimustel pakub ettevõttele konkurentsieelist.

Laokulud vähenevad

Paju ütles, et automaatladu vajab tööks vaid elektrienergiat  ja internetti. “See, kuidas töötaja pääseb sisse, aruandlus ja dokumentatsioon on kõik meie kulul,” märkis Paju.

Lihtsam on ka varusid täiendada. “Arvutame välja miinimum- ja maksimum­normid ning kui on näha, et mingit toodet hakkab väga palju minema, anname logistikule teada, soovitades miinimumnormi tõsta. Sageli ollakse kliendi tellimust ootama jäädes juba hilinenud, sest klient ei taha oodata ja ostab lõpuks mujalt,” kirjeldas ta.

Automaatlaoga muutub müügi­mehe roll. “Kui kliendil on kiiresti toodet vaja, siis kuna müügimees tahab hoida head kliendisuhet, läheb ja viib ta karbi ise ära. Automaatlaoga on aga nii, et ta istub büroos, kust on võimalik liikumisi jälgida ja selle põhjal ettevõttele soovitada, milliseid tooteid võiks juurde võtta ja milliseid lisaks prooviks pakkuda.”

Automaatlao saab muuta ka kohaks, kus mitu hankijat korraga oma kaupu pakuvad. “Kui ollakse koostööks valmis, siis saab ühe ettevõtte automaatlao kaudu oma kaupu vahendada mitu ettevõtet, makstes tehnoloogia kasutamise eest vahendustasu. Tehnoloogiliselt on võimalus olemas, ettevõtted peavad suutma lihtsalt kokku leppida,” ütles ta.

Kliendil on automaatlao kasutamiseks vaja elektrienergia ühendust ja internetti. Asukoht peab Paju sõnul olema sobiv, et oleks mugav transportida. Klient edastab ettevõttele töötajate nimekirja, kes tuleb volitada. Lisaks on vajalik nimekiri toodetest, mis soovitakse kappi paigutada. Klient saab teha ka ettepanekuid varunormide määramiseks.

Renditeenus lihtsamaks

Automaatladu on kasulik näiteks renditeenuse korral. Siis on kogu aeg objektil olemas tööriistad ja tarvikud, mida renditakse või peab tagasi tooma. Võimalik on kasutada mitut kappi, nii et töötaja saab kapist kätte ainult temale vajaliku toote.

Juhul, kui klient ei soovi endale esialgu ­automaatlao seadet, saab teenust proovida ka veebis, selgitas Paju, kelle sõnul on riistvara prototüübi etapist  väljunud ja seetõttu muutub seadme omahind aina väiksemaks, kuna seda toodetakse rohkem. ERPLY müüb teenust neljas riigis: USAs, Suurbritannias, Austraalias ja Soomes ning tagasiside sellele on olnud positiivne.

Sensei juhataja Illimar Pauli sõnul on tarne­ahela liikumapanev jõud tänapäeval just arvete automaatne liigutamine. “11 aastat on räägitud laovarude süsteemist, mida juhib tarbija – kus ostjal ei tulegi midagi tellida, kapp on kaupa kogu aeg täis ja üleliigseid varusid samas ei ole. Miskipärast ei ole see tuld võtnud,” märkis ta.

Kui mängu tuua lisaks automaattuvastus, ei näe Paul rohkem takistusi, miks printsiip ei peaks levima. “Eriti tingimustes, kus napib töötajaid, kes tellimise ja administreerimisega tegeleda saaksid. Tulevik näitab sellistele lahendustele rohelist tuld,” uskus ta.

Paul lisas, et kui praegu on selliseid lahendusi üksikuid, siis kolme-nelja aasta pärast on neid tema hinnangul juba veerandi või kolmandiku võrra kasutusel ladudest. “Ka pakkujaid lisandub, konkurendid ei maga, jätavad võib-olla riistvara loomise etapi vahele ja ostavad need jupid Taiwanist sisse, asudes kohe selle juurde, milles nad on tugevad,” lausus ta.